KORSTNALÕÕRI RENOVEERIMINE
FuranFlex® on ainus tehnoloogia, mida kasutades saab paigaldada eritüübilistesse erineva pikkuse, läbimõõduga ning erinevat sisekuju omavatesse korstnatesse ja ventilatsioonilõõridesse korrosiooni-, leegi- ja temperatuurikindla sisu, mis on valmistatud komposiitmaterjalist ning tagab liideteta paigalduse ning erakordse vastupidavuse.
Roostevabade suitsutorude ja elemendid on valmistatud happekindlast kroomnikkelterasest ning omavad CE sertifikaati. Torumoodulite ühendamine toimub muhvliite teel “emane” pool üleval. Alumise toru ülemine osa on valmistatud laieneva liiteosaga pikkusega 60(63)mm. Ülemise toru alumine osa omab eenduvat kraed ning sellele järgnevat sisendosa pikkusega 59mm – kahe osa liitmisel tekib muhvühendus.
Miks on vaja lõõre renoveerida?
Küttekehade suitsulõõride ja ventilatsioonikanalite korrasolek peaks olema iga maja- või korteriomaniku prioriteet number üks. Korstnaid ja suitsulõõre tuleb korraliselt kontrollida ning puhastada. See tagab korstnakonstruktsiooni pikaealisuse, kütteseadme efektiivse töö ning minimeerib tahmapõlenguohu. Samu protseduure tuleks jälgida ka ventilatsioonikanalite puhul. Mustunud, ummistunud või pragunenud ventilatsioonikanal vähendab oluliselt õhuvahetuse tasakaalu, õhu kvaliteeti ning muudab ruumides oleva õhu raskesti hingatavaks. Kui ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas, siis on lõõride õhutihedus eriti oluline, sest riknenud lõõriseinte vahelt võivad põlemisgaasid liikuda ventilatsioonisüsteemi ja sealt edasi eluruumidesse. Põlemisgaasid sisaldavad süsinikmonooksiidi (CO ehk vingugaas), mis on nähtamatu ja lõhnatu gaas. Vingugaasi sissehingamine võib elusorganismile põhjustada väga rasket mürgistust, mis võib lõppeda surmaga. Seega tuleks ventilatsioonilõõride seisukorrale pöörata sama suurt tähelepanu kui kütteseadmete suitsulõõridele.
Suitsulõõride konstruktsioonide riknemispõhjuseid on mitmeid ja sageli on nad omavahel seotud. Lisaks vingugaasile sisaldavad põlemisgaasid ka väävlit. Väävli ning vingugaasi reageerimisel kondenseerunud veeosakestega tekib väga happeline keskkond, mis lagundab mörti, betooni, alumiiniumi, terast ja teatud juhtudel ka roostevaba terast. Hapete tekkimisele korstnas ja suitsulõõrides aitavad kaasa tänapäevased ökonoomsed kütteseadmed. Mida madalamad on kütteseadme põlemisgaaside temperatuurid, seda rohkem soojust kütusest saame. See aga tähendab seda, et suitsulõõridesse juhitud madalatemperatuurilised põlemisgaasid kutsuvad esile veeosakeste kondenseerumise enne, kui nad jõuavad väliskeskkonda. Tänapäevaste kütteseadmete ligikaudsed põlemisgaaside nominaalsed väljumistemperatuurid on gaasikateldel 100°C, vedelküttekateldel 170°C, tahkeküttekateldel (kivisüsi, puit, pellet) 260°C, põlemisgaaside liikumisel korstnasse alanevad needki temperatuurid märgatavalt. Üldistatult võib öelda, et mida madalamad on põlemisgaaside temperatuurid, seda varem hakkab korstnas tekkima kondensaat, mis allapoole liikudes haarab seintelt kaasa sinna kleepunud väävli osakesed. Tulemuseks on korstna konstruktsioone lagundav väävelhape.